MINA
KÕIGE ALGUS
MINU ARENG

Mina > Kõige algus

Mind oodates

Arvatav sünnikuupäev oli: 1. veebruar 2019
Arvatav sugu oli tüdruk, mis selgus I UH. rasedusnädalal.

Oodates kutsuti mind nii: Nimi Elsa oli juba kaks aastat enne sinu sündi teada.

Siin ma nüüd olen

Sündisin: 2. veebruar 2019 kell 7:15
Olin kena tütarlaps!

Kaalusin sündides: 3580 grammi
Olin sündides: 51 sentimeetrit pikk

Minu juuksed olid tumedad
Silmad olid sinised. Tegid silmad kohe lahti

Kuidas ma sündisin

Sünnikoht: oma kodus
Sünni juures viibisid: emme, issi, ämmaemand Ingrid. Suuremad lapsed olid teisel korrusel ja tulid siis, kui sündinud olid.
Ämmaemand oli: Ingrid Kaoküla

Emme kirjeldus sünnitusest: Esimesed märgid sünnitusest olid juba 37.nädala täitudes. Arvasin, et tuled kohe-kohe ja suure hooga. Tegin sinuga kokkuleppe, et tuled rahulikult ja õnnesärgis.

1.veebruaril oli tähtaeg. Olime pidevast valmisolekust juba tüdinud ja mingit tunnet, et sa sündima hakkad, polnud.

2.veebruari öösel kell 00.30 ärkasin tuhude peale. Need polnud küll tugevad, kuid oli üpris selge, et aeg siiski seal maal, et sa tuled. Tõusin voodist ja läksin alla. Ahtot ei äratanud. Mõtlesin, et ta on väga äreva unega olnud, küll tõuseb ise. Hinge hiilis ärevus. Äkki tuled nii kiiresti, äkki ma ei saa ikka hakkama...Tegin endale teed. Tuhude vahe oli umbes 10 minutit, aga need olid väga ebaregulaarsed ja erineva tugevusega. Mõtlesin, et äratan Ahto, paneme kõik valmis, äkki siis saab hing rahu ja ma saan rahus sünnitada.

Ahto tuli alla ja hakkas vanni üles panema. Tõi mulle võimlemispalli. Istusin pallil, jalutasin ringi. Püüdsin kuidagi tuhusi tugevamaks saada. Vahed kõikusid ikka 10st minutist 6 minutini ja olid väga erineva tugevusega. Arvan, et meil kummalgi polnud erilist usku, et beebi tõesti sünnib.
Meie sahmimise peale ärkas Liisa ja läks üles Joosepi kaissu. Ka Anti ärkas ja tuli Ahtole appi kõike valmis seadma, küttis sauna.
Kella neljaks olid tuhud tugevamad ja vahed enam vähem 5 minuti peal. Teadsin, et nüüd on vaja Ingridit, et saaksin edasi minna. Kui Ingrid saabus, muutusin rahulikuks. Kuid ka tuhud muutusid pehmemaks ja harvemaks.Ingrid tegi ettepaneku, et magaksin ja puhkaksin. Sõin natuke ja jäin tukkuma. Ka Ahto ja Ingrid tukkusid. Kartsin, et tegemist on ikka valetuhudega.

Kell 6 ärkasid ülejäänud lapsed. Käisin wcs ja sõin jälle natuke. Heitsin uuesti pikali diivani peale. Siis tuli tuhu - see oli nii võimas ja tugev ja pani häält tegema. Siis oli taas 10 minutit vaikus ja siis uus tugev tuhu. Kell 6.30 ärkasin diivanilt teadmisega, et nüüd hakkab beebi liikuma. Läksin vanni. Teadsin, et nüüd sa tuled. Nüüd on veel viimane lõpp jäänud. Viimane pingutus. Ja juba sa liikusidki.
Püüdsin hingata, olla kohal. Peagi tundsin pea kroonimist. Ma ei julgenud pead puutuda kuna looteveed polnud veel puhkenud: äkki teen koti katki. Ja siis sündis pea, kuid miski hoidis seda tagasi. Hüüdsin Ingridit appi. Ja tõesti! Olid end korralikult nabanööri mässinud ega ulatunud välja. Siis tegid ise tõuke ja lükkasid end välja. Tõuke tagajärjel tuli pisut platsentat seina küljest lahti. Ja siis purunes lootekott. Sündisidki peaaegu õnnesärgis!
Nüüd jäi veel viimane pingutus. Tundsin, kuidas sa keerad. Ja viimane pingutus ning siin ilmas sa olidki. Tulid vee peale ja olid väga häälekas. Ja nii ilus ja täiuslik! Ja nii väike! Ja nii tubli!

Kuidas ma nime sain

Minu nimi on Elsa Tuisk Nime tähendus: Nimi on Elsa Pagari järgi pandud (sinu vana-vanatädi)

Miks just selline nimi? See nimi ilmutas end emmele-issile, juba kolm aastat enne sinu sündi, kui nad mõtlesid, et lapsi võiks olla rohkem kui kolm. Teadsime, et meil on väike Elsa tulemas.



POSTITA TEATEID

Kui soovid alati saada e-maili, kui seda kodulehte muudetakse, siis palun sisesta siia oma e-mail!